Sassoli: ‘Ní mór don Eoraip a bheith dílis dá saoránaigh 
 

Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli kõne Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2021. aasta kohtumisel

Austatud daamid ja härrad

 

Tahaksin kasutada tänast sõnavõttu selleks, et väljendada nii enda kui ka kogu parlamendi seisukohti kõige selle kohta, mis meid enne parlamendi ametiaja lõppu veel ees ootab. Oleme jõudnud poolele teele, kuid teha on veel nii mõndagi.

Pandeemial ei paista lõppu olevat ja valgus tunneli lõpus näib aina kaugenevat. Seetõttu on ka edusammude tegemine vaevaline, ehkki liidul on neid hädasti vaja. Meie kaaskodanikud ootavad lootusrikast Euroopat. Muidugi on meil oma Euroopa kujundamiseks koostatud auahned projektid. Oleme tegelenud nendega juba ametiaja algusest saati ning püüdnud neid väsimatult ellu viia, tehes muudatusi, sõlmides kokkuleppeid, liikudes edasi ja seljatades erimeelsusi. On selge, et Euroopa roheline kokkulepe, digiüleminek, tugevam ja demokraatlikum Euroopa ning suurem sotsiaalne õiglus on tugevad ja hädavajalikud projektid, mille eest Euroopa hea seisab. Me peame need ellu viima, et kodanikud ei peaks meis pettuma.

Kuid Euroopa vajab eelkõige ka uut projekti, mille võtmesõnaks on lootus, see tähendab projekti, mis meid kõiki kokku tooks, mis kehastaks meie liitu, meie väärtusi ja meie ühiskonda, mis oleks kõikidele eurooplastele hoomatav ja mis tekitaks meis ühistunde.

Minu silmis peaks niisugune projekt tuginema kolmele tugevale sambale, st kolmele omadusele, millisena kõik eurooplased üksmeelselt Euroopat näha tahavad: Euroopa, mis on innovatiivne ja kaitsev ning mis näitab teistele teed.

 

Euroopa, mis on eelkõige innovatiivne

Kõnealune innovatsioon ei piirdu üksnes tehnoloogiaga, kuigi ka see on meie majanduse jaoks väga vajalik. Uuendusi tuleb teha kõikides valdkondades. Vajame uut loomingulist lähenemist institutsioonides, poliitikas, tegutsemisviisides ja isegi eluviisides, kuna just seda eeldab meilt roheüleminek.

Euroopa tuleviku konverents peab aitama meil leida võimalused uuendusteks, mille abil tekitada tunne, et Euroopa on projekt, millega saaksid samastuda kõik eurooplased. Nagu teate, on konverentsi töö veel täies hoos, kuid peagi jõuab kätte esimeste järelduste tegemise aeg. Rõhutan sellega seoses, et me ei tohi hiilida kõrvale vastutusest, kui tuleb aeg muuta sõnad tegudeks, soovid projektideks ja ideed käegakatsutavateks saavutusteks.

Uuendusi on tarvis kõikides valdkondades!

Kohe kindlasti institutsioonides. Liit ei ole veel täiuslik. Selle väljakujundamisega alles tegeletakse. Euroopa Parlament tegi juba ammu konkreetse ettepaneku muuta institutsioonid demokraatlikumaks, tugevamaks ja uuendusmeelsemaks, kasutades selleks algatusõigust.

Uuendusi on tarvis ka õigusloome tasandil. Just liit peab esimesena kehtestama normid valdkondades, mis on praegu kogu maailma tähelepanu keskpunktis. Eelkõige tuleb reguleerida uusi majandussektoreid, kus senini valitseb õiguslik ebakindlus. Tegime seda isikuandmete kaitse valdkonnas ja nüüd järgib meie eeskuju kogu maailm. Kätte on jõudnud õige aeg teha seda ka digiturgude valdkonnas, et reegleid ei kehtestaks mitte digihiiud, vaid rahvas.

Uuendusi on tarvis ka rahastamise tasandil. Ka oma poliitika ja meetmete rahastamisel ei tohi me karta muutusi ega tunda hirmu uuenduste ees. Tuletaksin veel kord meelde, et parlament ja Euroopa kodanikud ootavad pikisilmi omavahendite paketi avaldamist, kuna see tagaks liidule lõpuks rahastamispaketi, mis oleks kestlik. Ühtlasi võimaldaks see liidul maksta tagasi ka ühiselt võetud võla. Küsimus on usaldusväärsuses ja oma lubadustest kinnipidamises. Niisugused uuendused ei vabasta meid kohustusest kohandada oma finantsraamistikku käesoleva sajandi probleemide ja ülesannetega. Selleks on aga vaja stabiilsuse ja kasvu pakti realistlikku reformi. Me ei tohi enam piirata ei enda ega ka meie laste tulevikku kolme protsendi reegliga.

 

Teisel kohal on kaitsev Euroopa.

Peame taas muutma aktuaalseks mõtte, et Euroopa kaitseb meid, kaitseb oma piire ja kodanikke, tegutseb nende julgeoleku, ühise heaolu ja iga oma liikmesriigi suveräänsuse huvides. Toimisime sel viisil ühist vaktsiinipoliitikat rakendades – suutsime kindlalt näidata, et Euroopa suudab oma kodanike kaitseks astuda vastu kõige rängematele kriisidele. Seega peame jätkuvalt pingutama tervise nimel Euroopas ja tugevdama oma üleilmset tervishoiustruktuuri, et pakkuda paremat ennetust ja kaitset ning kriisideks paremini valmis olla. Olen rahul maailma terviseassamblee otsusega alustada läbirääkimisi pandeemiate vastast võitlust käsitleva siduva õigusakti üle.

Kaitsta Euroopa elanikke tähendab olla paremini valmis reageerima tulevastele kriisidele, olgu need siis tervise- või loodusalased, kaubanduslikud, diplomaatilised või sõjalised.

Esmalt tähendab see meie ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist, et suudaksime üheskoos tegutseda kiiremini ja mõjusamalt, kui meie huvid on ohus. On väga hea, et seda teemat hakatakse põhjalikult käsitlema Prantsusmaa eelseisva eesistumisperioodi ajal.

Kaitsta eurooplasi tähendab ka otsustavalt tugevdada meie rände haldamise ja välispiiride haldamise poliitika ühendamist. Olen oma sõnavõttudes sageli tõstatanud rände- ja varjupaigaküsimuse – ei ole saladus, et rändest on saanud keskne teema ELi välissuhetes ja välispoliitilises tegevuskavas. Parlament töötab juba selle nimel, et parandada komisjoni ettepanekuid Euroopa rände- ja varjupaigaleppe kohta, tuginedes uuele solidaarsus- ja vastutusleppele. Siis on kord nõukogu käes ja seejärel on vaja kiiremas korras kokkuleppele jõuda. Vastasel juhul muutuvad valitsevaks populism ja lühiajalised lahendused. Hiljutised sündmused Valgevene piiril on selgelt näidanud, et selles üliolulises valdkonnas on vaja tegutseda otsusekindlalt ja solidaarselt.

Kaitsta Euroopa elanikke tähendab kanda hoolt selle eest, et igaüks saaks oma tööst väärikalt ära elada. Selleks on vaja inimväärset ja õiglast miinimumpalka. Kutsume veel kord üles saavutama selles küsimuses tulevikku vaatavat kompromissi. Mul on samuti hea meel komisjoni ettepaneku üle, milles käsitletakse platvormitöötajaid ja mille tulemusel peaks paranema miljonite Euroopa töötajate sotsiaalkaitse.

Kaitsta Euroopa elanikke tähendab ka taastada tasakaal ebavõrdsetes kaubandussuhetes, kui riigid esitavad meile ähvardusi investeeringute või sunnimeetmete kaudu.

Kaitsta Euroopa elanikke tähendab lõpuks suutlikkust leida energiakriisi korral tõhusaid tehnilisi ja majanduslikke lahendusi. Euroopas ei tohiks kedagi energiaostuvõimetusse jätta, isegi kui maailmaturge on tabanud rahvusvaheline kriis. Ka nii kriitilisel hetkel peab liit leidma julgeid lahendusi, et tagada kõigi eurooplaste turvalisus.

 

Ja viimaks räägime Euroopast, mis oma demokraatliku mudeliga teistele teed näitab.

Nüüdseks oleme juba mitu aastat rääkinud vastupanuvõimest. Euroopa peab suutma vastu panna majandusšokkidele, piirikonfliktidele, keskkonna- ja sotsiaalsetele kriisidele ning muudele sarnastele olukordadele. On ilmselge, et peame neist kriisidest üle saama ja need probleemid lahendama, kuid kas vastupanuvõime on tõepoolest meie tegevuse ainus eesmärk? Vastupanuvõimele keskendumine tähendab juba praegu mingil määral kaotuse tunnistamist, enda määratlemist ohvri ja haavatavana.

Vastupanuvõime asemel peab Euroopa taas hakkama uhkust tundma oma demokraatliku mudeli üle. Peame kindlalt soovima, et see demokraatia, vabaduse ja heaolu mudel leviks, et see meelitaks ligi ja paneks unistama mitte ainult meie kaaskodanikke Euroopas, vaid ka inimesi väljaspool liidu piire.

Meie demokraatlikul mudelil särada lasta tähendab näidata selle edukust, näidata selle avaliku poliitika tulemuslikkust ja suutlikkust saavutada vankumatu otsusekindluse abil käegakatsutavaid tulemusi.

Loodan, et tuleva aasta 9. mail, Euroopa päeval, saame ühiselt, ühtselt ja võimsalt anda tunnistust meie pühendumusest Euroopa projektile ning selle levitatavatele väärtustele ja tsivilisatsioonile.

Austatud daamid ja härrad

Olete kindlasti adunud, et täna ei piirdu ma oma kõnes üksnes aktuaalsete teemadega. Soovin kasutada juhust, et juhtida kõigi tähelepanu ka projekti puudustele.

„Innovatsioon, kaitse ja teenäitamine“ on kolm teemat, millele meie Euroopa projekti uuendamisel tuleks keskenduda. Emmanuel, mulle jäi eelmisel neljapäeval Pariisi külastades hästi meelde Prantsusmaa moto Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks: „Uus algus, tugevus, kokkukuuluvus“. Nendin, et selline moto valik on täielikult kooskõlas minu ettepanekuga.

– Ilma innovatsioonita ei ole võimalik uuesti alustada. – Tugevus, mida me liidult soovime, peab kinnitama meie maailmavaadet ja seega kaitsma Euroopa kodanikke.

– Eurooplased tunnevad end Euroopaga kokku kuuluvat üksnes siis, kui selle poliitiline mudel on eeskujuks ja ligimeelitav.

Mul on hea meel, et need erinevad tulevikunägemused üksteisele lähenevad. Nüüd on meie ülesanne kajastada neid nägemusi konkreetsetes tegudes, et Euroopa säilitaks kõigi eurooplaste teenistuses olles oma positsiooni ja täidaks oma lubadusi.

Aitäh ja jõudu tööle!